Teemaplaneering koostatakse kas kehtiva maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu täpsustamiseks mingis kindlas osas.

Eestis on maakonnaplaneeringutele koostatud tavapäraselt kaks teemaplaneeringut – asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning sotsiaalne infrastruktuur. Lisaks on maakonnaplaneeringutele koostatud maanteede, jalgrattateede, tuuleenergeetika, tehnilise infrastruktuuri teemaplaneeringuid ning koostamisel on raudtee ja merealade teemaplaneeringud. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu võib koostada mitmele maakonnale. Huvitatud osapooleks on tavapäraselt mõni riigiasutus.

Üldplaneeringu teemaplaneeringud koostatakse omavalitsuse kohta tervikuna või osaliselt ühe või mõne teema lõikes. Eestis on koostatud miljööväärtuslike alade, tuuleenergeetika, kesklinna, kõrghoonete, kõrgkoolide, kergliiklusteede, mänguväljakute jms teemaplaneeringuid. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise huvitatud osapooleks on valdavalt kohalik omavalitsus, kuid selleks võib olla ka eraettevõte (nt tuuleenergeetika puhul).

Planeeringu koostaja paneb kokku pädeva planeerimismeeskonna ning viib koos meeskonnaga läbi vajalikud analüüsid, teeb koostööd, pakub välja lahenduste alternatiivid ning toob välja iga alternatiivi eelised ja puudused. Planeerija peab lisaks kõrgharidusele omama piisavat planeerija töökogemust ning teoreetilisi teadmisi, et tegeleda planeeringuga seotud teemadega sügavuti. Teemaplaneeringu koostamisel on otsuste langetajaks maavalitsus või vabariigi valitsus (maakonna taseme puhul) või kohalik omavalitsus (üldplaneeringu taseme puhul).

Teemaplaneeringu maksumus võib jääda kümne tuhande euro piiresse, kuid tavapäraselt on see rohkem. Planeeringu koostamine võtab tavapäraselt aega rohkem kui üks aasta ja see sisaldab ulatuslikku avalikku protsessi, kus kõik huvilised saavad sõna sekka öelda.