Heiki Kalberg
maastikuarhitekt

Tartu Postimees 23.01.2019

"Maailmas on tekkinud olukord, kus on konkurents kõrgepalgaliste elanike nimel – neid elanike meelitatakse hea keskkonnaga ning hea keskkonna tähenduseks pole 2020-ndatel mitte sõiduradade rohkus vaid inimmõõtmeline linnaruum. Ja inimmõõtmeline ruum peaks olema ka elamumaade tagaaedades, mitte need ei tohiks muutuda õunapuuaedadest parklateks."

Uue liinivõrgu kavandi avalikustamine viimastel kuudel kütab kirgi ja on toonud märkimisväärse koguse arvamusi. Igaüks soovib just oma kodu või kooli juurde bussiliini ning linnavalitsus peab otsustama, kas valida väljapakutud kiirete ja sagedate ühendustega liinivõrk või kogu linna kattev liinivõrk, mis sama rahasumma tõttu ei ole sagedate ühendustega ning kõikehõlmavuse tõttu pole ka kiire.

Miks on ühistransporti vaja? Sest ruum on linnas piiratud ning tänavatele ruumi juurde ei teki. Autod kui kõige enam linnaruumi vajavad liiklusvahendid lihtsalt ei mahu ära. Majad on ees ja tänavaid laiemaks teha ei saa. Linnatänavate standard seab prioriteediks kergliikluse, seejärel ühistranspordi ning lõpuks tavaautoliikluse.

Linnaplaneerijatel on teada, et ühe ristmiku väljaehitamise korral kolib ummik järgmisele ristmikule, seda näitab järjekordselt ka Tallinnas vastavatud Haabersti sõlm. Nii et kui Tartu linnal ka oleks raha, siis ummikutest ei pääseks. Lisaks peavad autod kuskil parkima ja kui tänavatel ruumi pole, tõuseb tavalistes turutingimustes parkimise maksumus.
Seega, kui meil ruumi pole kusagilt juurde võtta või võita, peame hakkama saama olemasolevaga. Autoga liikumisest mitu korda vähem ruumi võtavad nii jalgsi käimine, jalgrattasõit kui ka bussisõit.

Tark autojuht peaks aru saama, et iga jalakäija, jalgrattur ja buss suurendab tema liikumiskiirust, sest kui kõik need inimesed oleksid autodes, kuluks ruumi sõitmiseks ja parkimiseks palju rohkem.

Kuidas vähendada autokasutajate hulka? Luues kiired bussiühendused suhteliselt madala piletihinna eest (samal ajal hoides parkimise hinna kõrgema) ning tagades ohutu jalgrattaliikluse. Boonuseks on rohkem liikuvate inimeste parem tervis ja puhtam linnaõhk.

Loe edasi...

Linnahalli planeeringuga seotud üheksa kuud kestnud tihe töö jõudis sel nädalal vahefinišisse. ERR.ee kirjutas avaldatud uudises 15.02.2017 järgmist:

Tartu Pirogovi platsi ehitustööd, mida teostati AB Artes Terrae OÜ ja Roadplan OÜ koostöös valminud projekti kohaselt, on põhiosas lõppenud ning armastatud puhkeala kasutajatele taas avatud. Tartu Linnavalitsuse poolt 21.novembril 2017 avaldatud pressiteatest võib lugeda järgmist:

Tänavu kevadel alanud Pirogovi platsi rekonstrueerimine on jõudnud lõpule, vaid osa haljastöid jääb uut kevadet ootama.„Südalinnas asuv Pirogovi plats on saanud uue ilme ja loodan, et sellest saab taas mõnus ajaveetmiskoht nii tudengitele kui ka paljudele teistele linlastele," ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Pirogovi platsil on uuendatud kõnniteed, platsid, trepid ja tugimüürid ning välja on ehitatud sajuveekanalisatsioon. Rajatud on pargivalgustus ning paigaldati uued  pingid ja prügikastid.
Plats sai juurde uut kõrghaljastust, püsikute ja põõsaste istutusalasid ning taastati ka roosipeenar. Murupindade osalised taastamistööd jäävad tulevaks kevadeks. Järgmisel aastal on kavas platsile paigaldada ka tualett.

Rekonstrueerimistööde käigus looditi sirgeks platsil asuva Pirogovi monumendi vundament ning korrastati Tähetorni juurde viivate treppide mademed. Samuti tehti korda Pirogovi platsiga piirnevate Ülikooli ja Lossi tänavate  kõnniteed.

Pirogovi platsi rekonstrueerimisprojekti koostasid Roadplan OÜ ja Artes Terrae OÜ ning selle rekonstrueerisid  EVIKO AS ja Greeny OÜ. Tööd läksid maksma 651 960 eurot.

Artes on nüüd ka Facebookis. Leiate meie lehe aadressilt:
https://www.facebook.com/artesterrae/

Olete oodatud lehte külastama, meeldivaks lisama ja jagama.

Septembris 2017 valmis AB Artes Terrae tööna Kuressaare rohestruktuuri analüüs. Töö tehti Kuressaare Linnavalitsuse tellimusel Kuressaare haljastu probleemistiku ja võimalike arengusuundade välja selgitamiseks. Uuringus käsitleti kõiki Kuresaare avalikke haljasalasid, poollooduslikke ja looduslikke alasid arvestades nende funktsioone, ökoloogilist väärtust. olulisust/tähtsust miljöös ja linnaruumis. Uuringus anti muuhulgas ka hinnang olemasolevate haljasalade hetkeseisule ning tehti ettepanekud nende edasiseks arendamiseks ja haldamiseks. Erilise tähelepanu all olid korterelamute ümbruste haljasalad. 

Otepää Linnamäel teostati möödunud sügisel raietöid seoses Linnamäe nõlvade puistu korrastamisega. Artes Terrae koostatud inventeerimise ja metsakorralduskava kohaselt olid raiesse määratud juurepessust kahjustatud kuused. Töö eesmärgiks oli kahjustatud puude eemaldamisega puistu üldise seisukorra parandamine. Tsiteerime Valgamaalast:


Tänaseks on kavakohased raietööd enam-vähem lõpetatud. Vajalik on ehk siit-sealt üksikute okste või puude eemaldamine vaadete viimistlemiseks. Omavalitsuse poolt kaalutav oluliselt ulatuslikum raie ei ole puistu seisundit või maastikupilti arvestades tingimata vajalik. Pigem on see, arvestades Linnamäe tähtsust Otepää kuvandis, võimalus uueilmelise maastiku kujundamiseks. Sellised tööd oleks vajalik ette näha aga juba enam mitte metsamajandamiskava "pikendusena" vaid eraldiseisva maastikuarhitektuurse tööna, mis tugineks laiemal maastikuanalüüsil.



Juurepessist kahjustatud kuusk. Foto Otepää VV

Artes Terraes koostatud Tallinna Laagna tee haljastusprojekti I etapp realiseerus meeleolukalt. Tallinn.ee kirjutab:

"Lastekaitsepäeval, 1. juunil toimus Laagna tee eraldusriba haljasalal Tallinna laste ja noorte lillepidu, kus kolmeteistkümne pealinna õppeasutuse noored rajasid ühtekokku 38 sümboolset tarkuseterakujulist peenart. Lillepeol istutati 3,5 tuhat roosi ja rohkem kui 15 tuhat erinevat püsililli. Täiendavalt istutakse sügisel erinevaid sibullilli. Linnavõimu esindajad istutasid lillepeol 5 pihlakat.

Tallinna Keskkonnaamet koostöös teiste linna ametite ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusega korraldasid 1. juunil 2017, lastekaitsepäeval Lasnamäe linnaosa territooriumil Laagna teel Tallinna laste ja noorte lillepeo. Üritusest võttis osa ligi 800 osalejat 13-st õppeasutusest, sh üheksa Lasnamäe, kahe Kesklinna kooli ja kahe kutsekooli õpilased ja õpetajad, lisaks vabatahtlikud linnatöötajad. Lillepeol istutati 1023 kollast, 1302 roosat ja 1023 punast roosi; püsililledest kurereha ´Rozanne´ 7068 tk, kukeharja ´Herbstfreude´ 2394tk, fasseni naistenõgest ´Walkers Low´ 6498tk. Täiendavalt istutakse sügisel sibullilli: 18 300 hüatsindi sibulat, 68 400 krookuse sibulat ja 22000 nartsissi sibulat."

Laagna tee haljastusprojekt koostati Tallinna Keskkonnaameti tellimusel, projekt valmis veebruaris 2017.

ERR fotogalerii: Lillepidu Tallinnas Laagna teel.



Töö käib. Foto Kristiina Kupper

Alates 3. oktoobrist asub Artes Terrae kontor uuel aadressil Tartu kesklinnas Küütri tn 14 I korrusel (vt asukoht kaardil). Sissepääs on hoovi poolt. Meie postiaadress on Küütri 14, 51007, Tartu. Büroo on avatud tööpäeviti alates 9.00 kuni 17.00-ni.

Kohtumiseni Küütri tänaval!

Tänasel volikogu istungil võeti vastu Tartu linna üldplaneering ning suunati koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega avalikule väljapanekule, mis kestab 27. märtsist kuni 28. aprillini 2017. a. Väljapaneku kohaks on Tartu infokeskus raekojas ning Küüni ja Poe tänava nurgal olevad infostendid.

Tartu linna üldplaneeringus on kajastatud ka Artes Terrae linnaplaneerija Mart Hiobi esitatud ettepanek Tartu trammi rajamiseks. Mart tegi trammitee kohta kaks ettepanekut: 2016. a lõpus ettepanek Annelinna-kesklinna-Lõunakeskuse liini kohta ning veebruaris 2017 täiendavalt ettepanek ka teise (ERM-kesklinna-veevärk) ja kolmanda (veevärk-Ülenurme-lennujaam) etapi kohta. 
Suur eelis trammi juures on asjaolu, et sellega meeldib inimestel palju rohkem sõita kui bussiga. Uuringud näitavad, et juba bussiliini asendamine trammiga suurendab ühistranspordi populaarsust märgatavalt. Ja vastupidi – kui trammiliin kaotatakse, kogub sama liini sõitev buss vaid väikese osa endistest trammireisijatest. Põhjuseks on ilmselt mitu asjaolu, kuid tramm oma kindla marsruudi ja ajagraafikuga annab usaldusväärsuse, et jõutakse õigeaegselt plaanitud sihtpunkti. Trammi kiirust suurendab asjaolu, et trammipeatuste arv on väiksem ja eriti silmatorkav on lühike inimeste sisenemise-väljumise aeg peatustes võrreldes bussiga.
See peaks leevendama ka suurimat riski trammi puhul – et see ei kogu piisaval hulgal reisijaid, et end ära tasuks. Nimelt on trammiliini bussist tasuvamaks muutumiseks vaja kriitiline piirarv reisijaid. Seetõttu ei ole mõistlik trammi käivitada väikese külastajate arvuga piirkondade vahel. Tartu eelis on suur elanike kontsentratsioon Annelinnas, suur teenuste kontsentratsioon kesklinnas, suur meditsiiniteenuste ja ülikooli asutuste kontsentratsioon Maarjamõisas ja suur kaubanduse kontsentratsioon Lõunakeskuses. Eelkõige nende sihtpunktide ühendamine võikski tagada tasuva trammiühenduse.

Viimane linnavalitsusse esitatud ettepanek Tartu trammiteede paiknemise kohta asub siin JPG failina (2,4 Mb) ja PDF failin (4,4 Mb).

Ettepanekus esitatud põhitrass on joonisel 8,97 km, millest tagasipöördekohad (kus on üherajaline tee) on 1,44 km. Seega topeltteed 7,53 km + 0,72 km (tagasipöördekohad) = 8,25 km. Alternatiivtrass, mis lõpeks lõunakeskuses, on u 0,7 km lühem (topelttee). Põige raudteejaama juurde on 0,25 km (kaherajaline) ja tagasipöördekoht samuti 0,25 km. II etapi pikkus on jooniselt mõõtes 7,96 km koos tagasipöördekohtadega. III etapp kuni lennujaamani on 5,45 km koos tagasipöördekohaga.

Koridoride ettepaneku tegemisel on arvestatud:
1. Tramm peab ühendama kõige olulisemaid sihtkohti linnas – kesklinn tuleb siduda mugava, tiheda ja kiire ühistranspordiga ühelt poolt peamise elurajooni, Annelinnaga ja teiselt poolt olulise kompleksiga Maarjamõisa suunal, kuhu jääb ka Tartu suurim kaubanduskeskus, Lõunakeskus. Kesklinnas asuvad bussijaam, linnavalitsus ja enamik teenindusest. Trammiliini teeninduspiirkonna lähemasse (kuni 300 m kaugusel, vt EVS 843:2016 tabel 6.32) ulatusse jäävad mh raudteejaam, TÜ kliinikumi hooned, TÜ Maarjamõisa linnak, teatrihooned Vanemuine ja Väike-Vanemuine, kaubanduskeskused Eeden, Lõunakeskus ja Annelinna Prisma. Trammitee laiendatud (kuni 500 m kaugusel) ulatusse jäävad mh TÜ peahoone, A. Le Coqi spordihoone ja peaaegu kogu Annelinna elamurajoon.
2. Teises etapis lisanduks oluliste sihtpunktidena Eesti rahva muuseum Raadil ja Ropka tööstusrajoon oma rohke arvu töökohtadega. Kolmandas etapis lisanduks Ülenurme elamualad, kool ja tänane vallakeskus ning Tartu lennujaam.
3. Raudteejaama paremaks ühendamiseks on reserveeritud kõrvalepõige raudteejaama juurde, kuid selle trammitee rajamine ei ole esmatähtis, sest raudteejaam jääb põhiliinist vähem kui 300 m kaugusele.
4. Trammitee ühe rööpmepaari laiuseks on vastavalt standardile EVS 843:2016 (joonis 6.11) arvestatud vähemalt 3 m, kahe rööpmepaari laiuseks 6 m (kõverikel on ruumivajadus mõnevõrra suurem). Ettepanekus on arvestatud kahe rööpmepaariga trammitee rajamisega, mille tagasipöörderingid on ühe rööpmepaariga.
5. Kõik trammitee plaaniraadiused vastavad normile hea, pöörderaadius vähemalt 100 m (vt EVS 843:2016 tabel 6.24). Soola-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul ja alternatiivse trassi puhul Mõisavahe-Kalda ristmikul ning tagasipöörderingil on pöörderaadius vähemalt 30 m. Samuti raudteejaama tee ühinemisel peateega on pöörderaadius vähemalt 30 m.
6. Vanemuise mäe pikiprofiili oleks normatiivse pikikalde tagamiseks (6% kuni 250 m pikkusel lõigul, vt EVS 843:2016 tabel 6.28) vaja kohendada, sest praeguse mäe tõus on 7,4% (u 190 m ulatuses).Trammiteel ei tohi üldjuhul toimuda tavapärast autoliiklust, mis kaotab trammi kui kiire transpordi eelise. Lubatud oleks endiselt autode juurdepääs kruntidele. Samuti oleks lubatud kergliiklus. Kergliikluse ja trammiliiklusega ühiskasutusega alad on maailmas laialt levinud (nt Amsterdam, Casablanca, Jeruusalemm).
7. Eelnevast punktist tulenevalt tuleks tavapärane autoliiklus sulgeda Vanemuise, Lembitu ja Nooruse tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Annelinnas. Alternatiivse trassi korral Vanemuise, Vambola ja Ostwaldi tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Raja tn kandis ja Annelinnas. Ülejäänud lõikudes saab trammitee mahutada kas sõidutee kõrvale (mõnes kohas vähendades sõiduradade arvu, nt Turu-Soola, Riia-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul, või parkimiskohtade arvu, nt kaubamaja parklas) või eraldi teele väljaspool sõidu- ja kõnniteid.
8. Trammitee ületoomiseks Emajõest on vajalik uue silla ehitus praeguse Turu jalakäijate silla kõrvale, alternatiivse lahenduse puhul kunagise Holmi silla asukohas.
9. Trammitee ristumine raudteega tuleb korraldada tunneli abil.
10. Tunnelist Lembitu tänavale jõudmiseks tuleb lammutada olemasolev kõrvalhoone aadressil Lembitu tn 1b. Alternatiivse lahenduse puhul mitu kõrvalhoonet samas piirkonnas.
11. Üle Emajõe uue silla ehitamiseks on vaja lammutada osaliselt üks turuhoonetest, mis asub tänavamaal Soola tn T3 (nn kalahoone, mida tuli ehitada väiksemaks juba jalakäijate silla ehituse eelselt).
12. Trammitee paigutamiseks sõidutee kõrvale tuleb lammutada Anne tn 63b üksikelamu Annelinnas.
13. Mitmel pool tuleb saavutada kokkulepe era- ja avalikõiguslike asutuste (nt TÜ kliinikum) valduses olevate kruntide kasutamiseks.


Vikipeedias on huvitavad faktid, mis näitavad trammi populaarsuse tõusu viimastel kümnenditel. Täna on maailmas käigus 388 trammisüsteemi, millest 206 on Euroopas. Seejuures on viimase u 30 a jooksul (pärast aastat 1985) avatud 120 uut trammisüsteemi ning sel sajandil (pärast aastat 2000) on avatud 78 uut süsteemi, kuid 13 on suletud.

20. juunil kehtestati Eesti esimene merealade maakonnaplaneering

2012 aastal algatatud Hiiu maakonnaga piirnevate merealade maakonnaplaneering jõudis käesoleva aasta juunis lõpuni. Traditsiooniliselt kasutatakse merd peamiselt kalapüügiks ja laevanduseks, kuid viimasel ajal on kasvanud huvi ka tuuleenergia ja vesiviljeluse arendamiseks. Planeeringuga paigutati uued ja traditsioonilised mere kasutusviisid selliselt, et tegevused ei satuks konflikti ning tagatud oleks ka looduskeskkonna hea seisund.
Planeeringu eesmärk on tagada Hiiu maakonna mereala ressursside väärtustamine, säilitamine ja jätkusuutlikkus ning Hiiumaa tasakaalustatud areng. Planeeringu koostamise käigus arutleti peamiselt tuuleparkide rajamise üle.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütleb, et kehtestatud planeering on Hiiumaale parim merealade kasutamise lahendus: „Meretuuleparkide rajamise tulemusel muutuks Eesti energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, elavneks majandus ja suureneks ka energia eksport. Eksperdid on leidnud, et see maakonnaplaneering on hea näide koostööst ja kaasamisest, sest selle koostamises osalesid aktiivselt nii kohalikud elanikud, omavalitsused, valdkondade eest vastutavad ministeeriumid, looduskaitse ning kalandusettevõtjad ning muud asjast huvitatud.“
Planeeringu koostamise konsultant Heiki Kalberg maastikuarhitektuuribüroost Artes Terrae sõnab: „Eestis kasutatakse merd võrreldes muu Euroopaga vähem ja ka konflikte kasutajagruppide vahel on seetõttu vähem. Maakonnaplaneeringus määrasime ühelt poolt ära loodus-ja kultuuriväärtuste kaitsealad ning teisalt leidsime alad, mida saaks kasutada majandustegevuseks ning riigikaitseks. Lindude rändeteid, kalurite traalpüügialasid, laevade liikumisteid ning Hiiumaa elanike soove arvestades määrasime ka võimalikud tuuleenergia tootmise alad.“
Kui mujal maailmas on mere kasutamise planeerimine muutunud juba tavapäraseks, siis Hiiu maakonna merealade maakonnaplaneering on esimene kehtestatud merealade planeering Eestis. Praegu koostatakse sarnast planeeringut ka Pärnu maakonna merealadele. Riigi merepoliitikaga on seatud eesmärgiks koostada Eesti mereala planeering 2020. aastaks.
Hiiu maakonnaga piirneval mereala maakonnaplaneeringu koostas Hiiu maavalitsus maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae, konsultatsiooniettevõtte Alkranel ning Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi konsultantide abiga.
Hiiu maakonnaga piirnevate merealade maakonnaplaneering on kättesaadav Hiiu maavalitsuse veebilehel http://hiiu.maavalitsus.ee/et/merealade-teemaplaneering.
Vt ka http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/lepime-mere-kasutamise-osas-kokku/.