Tramm Jeruusalemma kesklinnas
Tänasel volikogu istungil võeti vastu Tartu linna üldplaneering ning suunati koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega avalikule väljapanekule, mis kestab 27. märtsist kuni 28. aprillini 2017. a. Väljapaneku kohaks on Tartu infokeskus raekojas ning Küüni ja Poe tänava nurgal olevad infostendid.

Tartu linna üldplaneeringus on kajastatud ka Artes Terrae linnaplaneerija Mart Hiobi esitatud ettepanek Tartu trammi rajamiseks. Mart tegi trammitee kohta kaks ettepanekut: 2016. a lõpus ettepanek Annelinna-kesklinna-Lõunakeskuse liini kohta ning veebruaris 2017 täiendavalt ettepanek ka teise (ERM-kesklinna-veevärk) ja kolmanda (veevärk-Ülenurme-lennujaam) etapi kohta. 
Suur eelis trammi juures on asjaolu, et sellega meeldib inimestel palju rohkem sõita kui bussiga. Uuringud näitavad, et juba bussiliini asendamine trammiga suurendab ühistranspordi populaarsust märgatavalt. Ja vastupidi – kui trammiliin kaotatakse, kogub sama liini sõitev buss vaid väikese osa endistest trammireisijatest. Põhjuseks on ilmselt mitu asjaolu, kuid tramm oma kindla marsruudi ja ajagraafikuga annab usaldusväärsuse, et jõutakse õigeaegselt plaanitud sihtpunkti. Trammi kiirust suurendab asjaolu, et trammipeatuste arv on väiksem ja eriti silmatorkav on lühike inimeste sisenemise-väljumise aeg peatustes võrreldes bussiga.
See peaks leevendama ka suurimat riski trammi puhul – et see ei kogu piisaval hulgal reisijaid, et end ära tasuks. Nimelt on trammiliini bussist tasuvamaks muutumiseks vaja kriitiline piirarv reisijaid. Seetõttu ei ole mõistlik trammi käivitada väikese külastajate arvuga piirkondade vahel. Tartu eelis on suur elanike kontsentratsioon Annelinnas, suur teenuste kontsentratsioon kesklinnas, suur meditsiiniteenuste ja ülikooli asutuste kontsentratsioon Maarjamõisas ja suur kaubanduse kontsentratsioon Lõunakeskuses. Eelkõige nende sihtpunktide ühendamine võikski tagada tasuva trammiühenduse.

Viimane linnavalitsusse esitatud ettepanek Tartu trammiteede paiknemise kohta asub siin JPG failina (2,4 Mb) ja PDF failin (4,4 Mb).

Ettepanekus esitatud põhitrass on joonisel 8,97 km, millest tagasipöördekohad (kus on üherajaline tee) on 1,44 km. Seega topeltteed 7,53 km + 0,72 km (tagasipöördekohad) = 8,25 km. Alternatiivtrass, mis lõpeks lõunakeskuses, on u 0,7 km lühem (topelttee). Põige raudteejaama juurde on 0,25 km (kaherajaline) ja tagasipöördekoht samuti 0,25 km. II etapi pikkus on jooniselt mõõtes 7,96 km koos tagasipöördekohtadega. III etapp kuni lennujaamani on 5,45 km koos tagasipöördekohaga.

Koridoride ettepaneku tegemisel on arvestatud:
1. Tramm peab ühendama kõige olulisemaid sihtkohti linnas – kesklinn tuleb siduda mugava, tiheda ja kiire ühistranspordiga ühelt poolt peamise elurajooni, Annelinnaga ja teiselt poolt olulise kompleksiga Maarjamõisa suunal, kuhu jääb ka Tartu suurim kaubanduskeskus, Lõunakeskus. Kesklinnas asuvad bussijaam, linnavalitsus ja enamik teenindusest. Trammiliini teeninduspiirkonna lähemasse (kuni 300 m kaugusel, vt EVS 843:2016 tabel 6.32) ulatusse jäävad mh raudteejaam, TÜ kliinikumi hooned, TÜ Maarjamõisa linnak, teatrihooned Vanemuine ja Väike-Vanemuine, kaubanduskeskused Eeden, Lõunakeskus ja Annelinna Prisma. Trammitee laiendatud (kuni 500 m kaugusel) ulatusse jäävad mh TÜ peahoone, A. Le Coqi spordihoone ja peaaegu kogu Annelinna elamurajoon.
2. Teises etapis lisanduks oluliste sihtpunktidena Eesti rahva muuseum Raadil ja Ropka tööstusrajoon oma rohke arvu töökohtadega. Kolmandas etapis lisanduks Ülenurme elamualad, kool ja tänane vallakeskus ning Tartu lennujaam.
3. Raudteejaama paremaks ühendamiseks on reserveeritud kõrvalepõige raudteejaama juurde, kuid selle trammitee rajamine ei ole esmatähtis, sest raudteejaam jääb põhiliinist vähem kui 300 m kaugusele.
4. Trammitee ühe rööpmepaari laiuseks on vastavalt standardile EVS 843:2016 (joonis 6.11) arvestatud vähemalt 3 m, kahe rööpmepaari laiuseks 6 m (kõverikel on ruumivajadus mõnevõrra suurem). Ettepanekus on arvestatud kahe rööpmepaariga trammitee rajamisega, mille tagasipöörderingid on ühe rööpmepaariga.
5. Kõik trammitee plaaniraadiused vastavad normile hea, pöörderaadius vähemalt 100 m (vt EVS 843:2016 tabel 6.24). Soola-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul ja alternatiivse trassi puhul Mõisavahe-Kalda ristmikul ning tagasipöörderingil on pöörderaadius vähemalt 30 m. Samuti raudteejaama tee ühinemisel peateega on pöörderaadius vähemalt 30 m.
6. Vanemuise mäe pikiprofiili oleks normatiivse pikikalde tagamiseks (6% kuni 250 m pikkusel lõigul, vt EVS 843:2016 tabel 6.28) vaja kohendada, sest praeguse mäe tõus on 7,4% (u 190 m ulatuses).Trammiteel ei tohi üldjuhul toimuda tavapärast autoliiklust, mis kaotab trammi kui kiire transpordi eelise. Lubatud oleks endiselt autode juurdepääs kruntidele. Samuti oleks lubatud kergliiklus. Kergliikluse ja trammiliiklusega ühiskasutusega alad on maailmas laialt levinud (nt Amsterdam, Casablanca, Jeruusalemm).
7. Eelnevast punktist tulenevalt tuleks tavapärane autoliiklus sulgeda Vanemuise, Lembitu ja Nooruse tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Annelinnas. Alternatiivse trassi korral Vanemuise, Vambola ja Ostwaldi tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Raja tn kandis ja Annelinnas. Ülejäänud lõikudes saab trammitee mahutada kas sõidutee kõrvale (mõnes kohas vähendades sõiduradade arvu, nt Turu-Soola, Riia-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul, või parkimiskohtade arvu, nt kaubamaja parklas) või eraldi teele väljaspool sõidu- ja kõnniteid.
8. Trammitee ületoomiseks Emajõest on vajalik uue silla ehitus praeguse Turu jalakäijate silla kõrvale, alternatiivse lahenduse puhul kunagise Holmi silla asukohas.
9. Trammitee ristumine raudteega tuleb korraldada tunneli abil.
10. Tunnelist Lembitu tänavale jõudmiseks tuleb lammutada olemasolev kõrvalhoone aadressil Lembitu tn 1b. Alternatiivse lahenduse puhul mitu kõrvalhoonet samas piirkonnas.
11. Üle Emajõe uue silla ehitamiseks on vaja lammutada osaliselt üks turuhoonetest, mis asub tänavamaal Soola tn T3 (nn kalahoone, mida tuli ehitada väiksemaks juba jalakäijate silla ehituse eelselt).
12. Trammitee paigutamiseks sõidutee kõrvale tuleb lammutada Anne tn 63b üksikelamu Annelinnas.
13. Mitmel pool tuleb saavutada kokkulepe era- ja avalikõiguslike asutuste (nt TÜ kliinikum) valduses olevate kruntide kasutamiseks.


Vikipeedias on huvitavad faktid, mis näitavad trammi populaarsuse tõusu viimastel kümnenditel. Täna on maailmas käigus 388 trammisüsteemi, millest 206 on Euroopas. Seejuures on viimase u 30 a jooksul (pärast aastat 1985) avatud 120 uut trammisüsteemi ning sel sajandil (pärast aastat 2000) on avatud 78 uut süsteemi, kuid 13 on suletud.